minu elu

Mu elu on mõtetu,
Täiesti kasutu.
Kuidas siis veel olla saab ?
Ise tegin, ise rikkusin,
Kõiges olen süüdi ainult mina,
Ainult mina , mitte sina,
Ära tunne ennast puudutanud, kui halvasti ütlen.
See on see elu.
Karm, täis kurbust , õnnetusi, nuttu,
Ja ainult harva on tõelist sõprust, õnne, armastust,
Kas sind enam usaldada saan ?
Kas mul tasub enam elada ?
Kas lõpetan selle kohe ?
Surm , mu ainus lootus, siit maailmast minema saamiseks.